Mitšurinski varasuvise pirnisordi Skorospelka kasvatamine

Mitšurinskist pärit pirnisort „Skorospelka” on üks väheseid sortidest, mis annab saagi esimesena pirniaedades. Sellel on ka mitmeid eeliseid: külmakindlus, vastupidavus ja suur saagikus. Sordi täielik kirjeldus ja puu kasvatamise eripärad käsitletakse allpool.

Kirjeldus ja omadused

Selle sordi puu on üsna kõrge ja kasvab korraliku hoolduse korral väga kiiresti. Sellel on püramiidja kujuga, kuid laialivalguv võra, mille tüvest ulatuvad täisnurga all õhukesed, sirged ja pikad oksad. Koor on soomuseline, väheste läätsedega ning võrsed on väikesed ja pruunid. Lehed on väikesed, munajad, kergelt piklikud ja servadest lainelised. Puu hakkab õitsema väga vara; õied on suured ja valged. Kuna puu on isesteriidne, on tolmeldaja hädavajalik. Pirn "Jakovlevi mälestus" on ideaalne valik Michurini sordi jaoks.

Michurinskist pärit pirn Skorospelka

Skorospelka on alati väga saagikas. Esimest saaki saab korjata juba neli aastat pärast istutamist ja tippsaak saavutab ta kümneaastaseks saagikuse. Viljad on väikesed, kuid väga atraktiivsed. Need on kanamuna kujuga, kollakasrohelised, päikesevalgusele avatud küljel kergelt punased. Viljaliha on mahlane, magus ja kergelt hapukas.

Kahjuks pole küpsetel viljadel pikka säilivusaega – viiest päevast kahe nädalani. Sordil pole tugevat lõhna; vilja kergelt lõigates on tunda väga nõrka aroomi. Tänu oma väiksusele ja tugevale koorele sobib Mitšurinskist pärit Skorospelka pirn ideaalselt konserveerimiseks, kompottideks, moosiks ja tarretiseks.

Kasvatamise omadused

See sort ei vaja sagedast kastmist. Piisab ühest rikkalikust kastmisest kogu hooaja jooksul, kuid see nõuab umbes 100 liitrit vett. Kuival perioodil võib kastmise sagedust suurendada 2-3 korrani, vastasel juhul muutuvad viljad hapukaks.

Pirnipuu sügisene pügamine

Puude kärpimine toimub varakevadel ja hilissügisel. See protsess on oluline võra nõuetekohaseks moodustumiseks. See muudab puu atraktiivsemaks ja saagi kvaliteet paraneb märgatavalt. Kärpimist tehakse ka puu noorendamiseks ja vanade, kuivanud okste eemaldamiseks. Selle reegli eiramine suurendab kahjurite nakatumise ohtu.

Esimesel aastal pärast istutamist pole seemikut vaja väetada, kuna see saab viljakast pinnasest juba arenguks vajalikke toitaineid. Pärast seda vajab pirnipuu aga iga-aastast väetamist. Väetamismeetodeid on palju ja kogenud aednik valib alati sobivaima variandi. Kõik sõltub pinnase seisundist, pirnipuu arengust ja vanusest ning kliimast.

Lämmastikväetisi kasutatakse kevadel kaks korda hooajal: esimeste munasarjade ilmumisel ja õitsemise lõppedes. Sügisel lisatakse mineraalide kompleks; see toidulisand on saadaval igas spetsialiseeritud kaupluses.

See pirnisort on haiguskindel ja kannatab harva kärntõve all, kuid võib olla vastuvõtlik viljamädanikule. Selle võivad põhjustada tuule või vihmapiiskade poolt levitatavad eosed. Kahjustatud viljad on esimesed, mida see bakter mõjutab. Seetõttu tuleks nakatunud viljad esimeste mädanemismärkide ilmnemisel eemaldada ja desinfitseerida.

See pirnisort ei ole haigustele vastuvõtlik.

Haiguste ohu vältimiseks on soovitatav puud ennetava meetmena karbamiidiga pritsida. Seda tuleks teha üks kord aastas, enne pungade paisumist. Eriti oluline on sügisel eemaldada langenud lehed ja kaevata tüve ümbert üles, et enamik putukaid hävitada.

Kuna koor koorub tüvelt väga kergesti maha, ärge kartke seda ise maha koorida. Uus koor ei ilmu veel pikka aega, seega kaetakse tüvi lubimördiga.

Kui oled algaja aednik, on sul suurepärane põhjus pöörata tähelepanu pirnisordile „Skorospelki” – see vastab kindlasti sinu ootustele.

Video: "Pirnipuu pügamise juhised"

See video näitab teile, kuidas pirnipuud kärpida.

Pirn

Viinamari

Vaarika