Siberi aednike detailne kuukalender aastaks 2025

Piirkonna omadused

Kuigi Siberi kliima pole enam nii karm kui sajand tagasi, ei hellita ilm elanikke siiski soojaga. Lääne-Siberit iseloomustab suhteliselt leebe kliima, mis sarnaneb Kesk-Venemaa ja Uuralite omaga. Suvine temperatuur tõuseb harva üle 15–18 °C, kuid aednikud kasvatavad taimi, mis ei vaja palju soojust. Juurviljad edenevad selles piirkonnas hästi. Talvel langeb temperatuur -20–25 °C-ni, kuid tänu tuule puudumisele ja piisavale lumekattele talutakse külma kergesti. Taliviljad on selle kliimaga juba kohanenud ja peavad külma hästi üle.

Ida- ja Põhja-Siberi ilm on üsna erinev. Aasta keskmine temperatuur on seal vaid 0 °C. Talvel langeb temperatuur harva -35 °C-ni ja suved pole samuti eriti soojad. Juuli on kuumim kuu, mil temperatuur tõuseb 10–12 °C-ni üle nulli. Lisaks teeb olukorra keeruliseks polaaröö ja polaarpäeva olemasolu. Talvel ei tõuse päike kuu aega horisondi kohale, mistõttu maa jahtub ega jõua soojeneda. Suvel, kui polaarpäev kestab 40–60 päeva, on taimed päikese käes liiga kaua.

Video: "Kuufaaside mõju taimede kasvule"

See video näitab teile, kuidas kuu faasid mõjutavad taimede kasvu.

Kuu faasid kuude kaupa

Peamised faasid on noorkuu, täiskuu, esimene veerand ja viimane veerand. Need on kuutsükli kõige olulisemad punktid. Nende päevade energia on kõige tugevam ja ohtlikum, kuid seda saab suunata kasulikus suunas.

Noorkuu tähistab uue tsükli algust, mil Kuud taevas näha pole. Täiskuu ajal on päike seda täielikult valgustanud. Kahe taevakeha vastastikmõju intensiivistub, seega peetakse neid päevi pingeliseks. Noorkuu ajal saab istutada istikuid, ümber istutada ja külvata taimi. Kuu kasvuenergia võimaldab neil juurduda ja head saaki anda. Sel ajal on aga juured kõige haavatavamad, seega tuleks olla ettevaatlik, et neid mitte kahjustada. Täiskuu ajal on soovitatav puid ja põõsaid kärpida ning saaki koristada.

Esimene veerand on kasvava kuu aeg, mil see jõudu kogub. Veerandi esimesed päevad on soodsad peenarde ja põldude ettevalmistamiseks. Soovitatav on istutada maapinnast kõrgemal kasvavate viljadega kultuure. Võib koguda seemneid ning mulda kobestada ja väetada. Viimane veerand soodustab vaikset ja passiivset aiatööd. Võib kasta, koguda seemneid ning kaevata üles mugulaid ja lillesibulaid ladustamiseks.

Aiatöödeks kõige ebasoodsam päev on kuutsükli viimane päev. Noorkuu eelsel päeval seisab maa paigal, valmistudes uue faasi alguseks. Istutamine ja pügamine on rangelt keelatud. Saak tõenäoliselt ebaõnnestub ja taimed surevad.

Ära unusta kuu- ja päikesevarjutusi. Energiad on vastuolus, seega väldi aiatöid, et saaki mitte kahjustada.

Soodsad perioodid

Kui teete aiatöid õigel ajal, rõõmustavad põllumajandustaimed teid saagiga, puud kannavad vilja ja lilled õitsevad rikkalikult.

Aasta esimene pool

Aiatöödeks on kuutsükli kõige soodsamad päevad kasvava kuu ajal. Jaanuaris on need 10., 15. ja 16. kuupäev. Talvel saate oma toataimedele tähelepanu pöörata väetamise, ümberistutamise ja võrsete kärpimisega. Samuti saate kontrollida hoiustatud mugulate ja sibulate seisukorda.

6., 7. ja 12. veebruaril saab ka toalilli pookida. Kärpimine on kõige parem teha kahaneva kuu ajal – 23., 24. ja 26. veebruaril.

Tabeli järgi on märtsi kõige soodsamad päevad 7., 10. ja 12. kuupäev. Sel ajal saab seemneid idandada. Seemikute ilmumine võib võtta aega, kuid need kasvavad kiiresti. Õistaimi võib lõigata ja kimpudesse sättida – need ei närbu kaua. Samuti võib kasutada väetist.

Siberi ilm aprillis ei luba aednikel veel põllutöödega tegeleda, kuid nad võivad hakata suvehooajaks valmistuma. Parimad päevad selleks on 2., 7. ja 11. kuupäev. Soovitatav on puid kärpida. See on ka aeg seemnete idandamiseks ja istutusmaterjali ettevalmistamiseks.

Õnneks langevad maikuu soodsad päevad pühade nädalavahetustele. 7., 8. ja 9. kuupäeva saab täielikult aiatöödele pühendada. Võite alustada üheaastaste kultuuride ja lillede külvamise ja ümberistutamisega, samuti mulla kobestamise ja väetamisega. Maiviljad ja maitsetaimed kasvavad hästi. 21., 23. ja 27. mai sobivad ideaalselt kartulite ja sibulate istutamiseks. Need päevad sobivad ideaalselt ka kahjuritõrjeks ja puuistikute istutamiseks. Juurte käsitsemisel tuleb aga olla ettevaatlik, et neid mitte kahjustada. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ilmaprognoosile. Kui on oodata külma, tuleks vältida soojust armastavate kultuuride istutamist.

Juunis on aiandus täies hoos. 5., 6. ja 7. kuupäeval võite väetada looduslike väetistega. Soovitatav on keskenduda köögiviljade, viljapuude ja põõsaste istutamisele. Kõik nendel päevadel istutatud ja ümber istutatud taimed annavad rikkaliku saagi. Võite külvata üheaastaseid lilli; need tärkavad peagi ja rõõmustavad teid rikkalike õitega. Kui ilm on kuiv, on kasulik rohke kastmine. 12.–14. juunini istutage okkalisi taimi ja kõrvitsaid.

Aasta teine ​​pool

Jaanipäev on aasta kõige soojem aeg. Algab saagikoristusaeg. 3., 11. ja 12. juulil on head päevad taimede väetamiseks ja mulla kobestamiseks. Koristada saab maapinnast välja kasvavate viljadega kultuure. Koristada saab ravimtaimi ja teha hoidiseid. 15.–17. juulini saab koristada juurvilju, pookida taimi ja valmistada talveks toitu.

6.–8. augustini saab istutada roose ja mugulataimi ning koristada seemneid. See on ka soovitatav aeg juurviljade – kartulite, peedi, sibula ja selleri – säilitamiseks. 11.–13. augustini tuleb ette valmistada pistikud ja väetada.

Septembris algavad ettevalmistused talveks. 3.–5. kuupäevani koristatakse ülejäänud maa-alused viljad ning 7., 8. ja 15. kuupäeval korjatakse pealsed. Sel ajal koristatud viljad säilivad kaua. Soodsad päevad hiliste sortide koristamiseks on 1., 2. ja 15. oktoober. Peenarde kaevamine toimub 10.–13. ja 16.–18. kuupäeval. Suvilate hooaeg lõpeb novembris. 2., 3. ja 11. kuupäeval saab talveks istutada sibulaid ja küüslauku. Detsembris on soodsad päevad pühendatud aasta kokkuvõtete tegemisele ja järgmise aasta istutuste planeerimisele.

Negatiivsed päevad

Halvatel aegadel tuleks aiatöid vältida. See ei ole kasulik ja võib saaki kahjustada.

Aasta algus

2020. aasta esimesel poolel on oodata kahte varjutust: päikesevarjutust 6. jaanuaril ja kuuvarjutust 21. jaanuaril. Sel ajal tuleks vältida taimedega töötamist, kuna need on tundlikud igasuguste mõjude suhtes. Samuti ei ole soovitatav vältida igasugust sekkumist iga kuutsükli viimastel päevadel. Parim on vältida istutamist, ümberistutamist ja koristamist 3.–5. jaanuaril, 4. veebruaril, 5. märtsil, 4. aprillil, 2.–4. mail ja 1.–2. juunil. Olge pestitsiidide kasutamisel eriti ettevaatlik. Nendel perioodidel on ainus soovitatav tegevus puude pügamine.

Aasta lõpp

Aasta teises pooles on oodata kolme varjutust: päikesevarjutused 2. juulil ja 26. septembril ning kuuvarjutus 17. juulil. Nendel päevadel on kõige parem mängida ohutult ja vältida aiatöid. Kuukuu lõpp on samuti ohtlik aeg. Aasta teises pooles langevad need varjutused 1. ja 31. juulile, 28.-29. augustile, 27. septembrile, 26. oktoobrile, 24.-25. oktoobrile, 25. oktoobrile ja 23.-25. detsembrile. Nendel päevadel on kõige parem koguda jõud ja alustada tööd kuutsükli alguses.

Karm kliima ei ole hea saagi takistuseks. Rohke saagi tagamiseks valige külmakindlad sordid, pöörake tähelepanu ilmaprognoosile ja jälgige kalendri abil kuutsüklit.

Päikese ja kuu koostoime tulemusena soodsatel päevadel saadav energia ei lase aias tehtud raskel tööl raisku minna.