Kompostikasti ehitamise võimalused ise-ise: fotonäited, video

Kompostimiskoha ehitus ja põhimõtted

Orgaanilise aine muutumine kvaliteetseks väetiseks võtab vähemalt kaks aastat. Selle aja jooksul puutuvad aiajäätmed kokku mitmesuguste välisteguritega: õhu, niiskuse, usside, putukate ja mulla mikroorganismidega. Nõuetekohase komposteri ehitamisega saab aga lagunemisaega oluliselt lühendada. Mõned aiapidajad eelistavad kompostihunnikute loomist, kuid need rikuvad oluliselt kinnistu välimust ja eraldavad ka ebameeldivat lõhna.

Konstruktsiooni ehitamisel on selle suurus, konstruktsioon ja materjal üliolulised. Mida suurem on konstruktsioon, seda kõrgem on töötlemistemperatuur ja seda tõhusamalt lagunevad jäätmed. Keskmisel kaevul on järgmised parameetrid:

• sügavus – 1 m;
• laius – 2 m;
• pikkus – 3 m.

Tavaliselt on konstruktsioonil kaks sektsiooni: üks värske komposti ja teine ​​valmiskomposti jaoks. Mõnikord lisatakse täiendav sektsioon – kääritamiseks. Hapniku vaba juurdepääsu tagamiseks tuleb seinte vahel olla tühimikud. Pealmisele kompostrile paigaldatakse alati hingedega kaas, et vältida huumuse pealmise kihi kuivamist. Kompostri põhi jäetakse lahti, et tagada parem kontakt mulla mikroorganismidega. Valmis väetise eemaldamise hõlbustamiseks on esisein eemaldatav.

Kaevu tegemiseks võib kasutada peaaegu kõiki saadaolevaid materjale: kiltkiviplaate, autorehve, laudu, ehitusvõrku jne. Parim on, kui konstruktsiooni pind on tume. See tõstab kaane all temperatuuri, mis parandab tulemusi.

Komposti koostisosad

Toitva ja kasulike mikroelementiderikka komposti saamiseks tuleb aiajäätmeid kasutada valikuliselt. Parimad orgaanilise väetise komponendid on:

• rohttaimed;
• puu-, marja- või köögiviljajäätmed;
• teelehed;
• munakoored;
• teraviljad;
• puidu saepuru, oksad, koor;
• nõelad;
• langenud lehed;
• erineva paksusega tavaline valge paber;
• vägihein;
• lindude väljaheited.

Komposti kvaliteedi parandamiseks soovitavad aednikud lisada auku mineraalväetisi, dolomiidijahu ja puutuhka. Lagunemise kiirendamiseks puistatakse iga jäätmekiht mullaga.

Kompostrisse ei tohi lisada järgmisi koostisosi:

• umbrohud pärast õitsemist;
• seenhaiguste poolt mõjutatud taimed;
• kemikaalidega töödeldud põllukultuurid;
• puuviljakivid;
• lemmikloomade väljaheited;
• sünteetilised jäätmed;
• loomset päritolu toit.

Saidi valimine ja ettevalmistamine

Kuna kompostikast on koht, kus orgaanilised jäätmed lagunevad, on oluline see paigaldada nii, et see ei kahjustaks teid ega keskkonda. See peaks asuma vähemalt 20 meetri kaugusel looduslikest või tehisveekogudest. Samuti tuleks jälgida, et vihmavesi ei satuks joogiveeallikatesse.

Elamutest on kõige parem hoida 10–30 meetri kaugust. Komposter peaks asuma varjulises ja tuule eest hästi kaitstud kohas. Puuvilja- ja marjakultuurid tuleks lähedalasuvatest piirkondadest eemal hoida, kuna lagunevate aiajäätmete tõttu on põhjavee reostumise oht suur. Ideaalis tuleks komposter paigaldada aia eraldatud, silmapaistmatusse nurka, kuhu on lihtne juurdepääs või rada.

Video: "Isetegemise kompostikast"

Selles videos selgitavad eksperdid, kuidas ise kompostikasti teha.

Kompostiaugu valmistamise võimalused ise

Kompostikasti ehitamine oma suvekodusse on üsna lihtne. Peamine on valida õige asukoht ja õiged materjalid. Allpool arutame üksikasjalikumalt erinevate konstruktsioonide ehitamist ja paigaldamist.

Klassikaline savikaev

Lihtsaim ja vähese investeeringuga variant on kaevata valitud alale vajaliku suurusega auk, vooderdada põhi orgaanilise drenaažikihiga ja katta see aiajäätmetega. Seejärel kaetakse ehitis kilega, kiltkiviga või kuiva rohuga.

Laudadest

Olles kindlaks teinud konstruktsioonile sobiva asukoha, kaevavad nad nurka puitpostid, töödeldes neid eelnevalt antiseptikuga. Lauad naelutatakse nende vahele horisontaalselt, jättes 30-50 mm vahe. Peal paigaldatakse hingedega kaas, mis kinnitatakse hingedega tagaseina külge.

Kiltkivist valmistatud

Pärast ala märgistamist lüüakse nurkadesse väikesed metallvaiad, mille külge kinnitatakse puitraam. Seejärel kaetakse kogu konstruktsiooni perimeeter kiltkiviplaatidega, süvendades neid stabiilsuse tagamiseks paar sentimeetrit. Esisein ehitatakse veidi madalamaks kui ülejäänud sein, et komposti oleks lihtne eemaldada. Komposter kaetakse plastkatte, laudade või vineeriga.

Valmistatud lainepapist

Sellise kaevu jaoks on kõige parem kasutada korrosioonivastase kattega profiili. Kui mõõtmed on kindlaks määratud, paigaldatakse platsile puitkarkass, mis seejärel kaetakse lainepapist lehtmetalliga, jättes lehtede vahele 30-50 mm vahed. Konstruktsiooni katus on eemaldatav, valmistatud puitlaastplaadist või tavalistest laudadest.

Valmistatud metallvõrgust

Platsil valitakse sobiv koht, kuhu paigaldatakse ringi või perimeetri ümber vertikaalsed postid. Nende ümber mähitakse metallvõrk, jättes 20 cm vahe ja kinnitades otsad kindlalt. Sisse asetatakse polüetüleen, mis kinnitatakse kindlalt konstruktsiooni ülemise serva külge. See komposter on üsna mugav, kuna see töötab nagu prügikott.

Valmistatud tellistest

Sellist tüüpi kompostihunnikut saab ehitada kahel viisil: tsemendialusega või ilma. Teine variant on tõhusam, kuna see võimaldab konstruktsiooni teise kohta teisaldada. Sellel peaks olema kolm telliskiviseina ja esiosa on eemaldatav, et hõlbustada väetise mahalaadimist. Peal on paigaldatud kerge hingedega kaas.

Betoonist valmistatud

See on usaldusväärne, kuid üsna kallis variant. Pärast sobiva asukoha leidmist kaevatakse vajaliku suurusega auk. Raketis ja armatuur paigaldatakse seintest 15 cm kaugusele. Seejärel täidetakse nende vaheline ruum vedela betooniga. Pooleteist nädala pärast eemaldatakse kõik mittevajalikud konstruktsioonid, mille järel ehitatakse umbes 0,2 m kõrgune telliskiviääris. Katus on valmistatud metallvõrgust.

Betoonrõngastest

Kui teil on valmis betoonvormid, saate oma komposteri väga kiiresti valmistada. Rõngad süvistatakse kergelt maasse ja kaetakse vineeri, kiltkivi või puitplankudega. Seda tüüpi konstruktsiooni puuduseks on madala serva puudumine, mis raskendab komposti mahalaadimist.

Alates imbväljast

Sellisel juhul ei saada orgaanilist väetist aia-, vaid inimjäätmetest. Kvaliteetse komposti tagamiseks ei ummistata septikut pesuvahenditega, kuna kemikaalid hävitavad anaeroobseid mikroorganisme. Auku hoitakse kuu aega kaane all, lisades väikese koguse biopreparaate. Valmis kompost on ühtlane ja ilma iseloomuliku lõhnata.

Autorehvidest

Selle komposteri valmistamiseks on vaja ainult kahte paari vanu rehve. Kumerad küljed lõigatakse terava tööriistaga ära, seejärel laotakse üksteise peale ja pealt kaetakse puitlaastplaadi või kiltkiviga.

Raudtünnis

Löö vana anuma mõlemad põhjad raske haamriga lahti. Aseta tünn eelnevalt ettevalmistatud kohta, kaevates selle kergelt maasse. Parema kuumuse saavutamiseks värvi pind mustaks ja vala sisu peale ammooniumnitraati. Valmis väetise eemaldamiseks tõsta lihtsalt auk üles.

Plastmassist tünnis

See komposter toodab kvaliteetset komposti kõigest kahe nädalaga. Selleks täitke anum pooleldi orgaaniliste jäätmetega ja seejärel ääreni veega. Käärimine algab 3-4 päeva pärast. Kui osa lahusest on ära kasutatud, lisage veel vedelikku ja laske umbes nädal seista.

Kasutades Soome tehnoloogiat

See on valmis plastkonstruktsioon, mis koosneb kahest sektsioonist mahutavusega umbes 80 liitrit. Põhimõtteliselt on tegemist mobiilse kompostimiskäimlaga, mille sisu segatakse saepuru ja turbaga. Kui üks konteineritest on täis, tühjendatakse see, pestakse ja seejärel paigaldatakse. Saadud väetis on väga kontsentreeritud, seega lahjendatakse seda enne kasutamist liiva või mullaga.

Kompostimiskoha käitamise reeglid

Algajad aednikud teevad kompostikasti kasutamisel sageli vigu. Enamik neist tuleneb koostisosade valest tasakaalust ja sobimatute elektromagnetiliste (EM) toodete kasutamisest. Näiteks suletud konstruktsioonide puhul kasutatakse anaeroobseid mikroorganisme, hingavate puhul aga ainult aeroobseid. Liigse lämmastikusisalduse tõttu komposti riknemise vältimiseks hoitakse muruniidet enne kompostimist mitu päeva õues. Samuti on vastunäidustatud orgaaniliste jäätmete kombineerimine anorgaaniliste või valgupõhiste jäätmetega, kuna viimaseid ei saa taaskasutada.

Pärast kompostikasti täitmist aiajäätmetega kontrollige selle sisu regulaarselt. Nii ei jää te ilma hetkest, mil peate lagunemisprotsessi reguleerima. Kvaliteetse väetise tagamiseks järgige neid lihtsaid reegleid:

1. Kui pikka aega pole vihma sadanud, lisa kompostrisse tavalist vett. See hoiab ära pealmise kihi kuivamise, säilitab tõhusate mikroorganismide populatsiooni ja kiirendab protsessi.
2. Enne augu täitmist lisa põhja liiva, turvast või kuivatatud lehti. See drenaaž loob toitaineterikka kihi, mis parandab huumuse kvaliteeti.
3. Iga 14 päeva tagant tuleks kuhja kobestada, et alumised kihid saaksid õhku tsirkuleerida. Kui kompost on liiga tihe, võid seda paar korda kahvliga torgata.
4. Parema lagunemise tagamiseks lisage vajalikud EM-preparaadid (Kompostin, Compostar, Embionik, Baikal-EM1 jne).
5. Lisage perioodiliselt ettevalmistatud komposti substraati. See suurendab jäätmeid töötlevate bakterite arvu.
6. Katke katuseta ehitised tumeda spunbond-liimiga. Must värv parandab küttevõimet ja loob ka mädanemiseks vajaliku kasvuhooneefekti.
7. Võimalusel lisa California usse. Need kobestavad mulda tõhusalt ja aitavad osaliselt ka orgaanilist ainet lagundada.

Ekspertide ja suviste elanike arvustused

Kompostikast on iga aia vajalik lisa, kuna see võimaldab orgaanilisi jäätmeid tõhusalt töödelda. Selle ehitamine ei võta palju aega ja seda saab valmistada mis tahes kergesti kättesaadavast materjalist.