Mida on vaja teada Nut Saviori traditsioonide ja ajaloo kohta
Sisu
Puhkuse ajalugu
Päästja Pähkli lugu sai alguse kaks tuhat aastat tagasi. Legendi järgi haigestus Edessa kuningas Abgar kohutavasse ja ravimatusse haigusesse – pidalitõvesse. Tema elujanu oli nii tugev, et ta saatis oma kunstniku Jeesus Kristuse juurde paluma ravi. Kui aga kuninga kunstnik Ananias Päästjat nägi, oli ta nii hämmastunud, et tahtis teda lõuendil kujutada. Kahjuks ebaõnnestusid arvukad katsed soovitud tulemust anda.
Päästja palus aga Ananiasel anda talle tavalise rätiku, millega ta oma nägu pesi. Päästja nägu oli kangale jäädvustatud ja kunstnik tõi selle oma isandale tagasi. Tänu lõuendi imelisele väele sai kuningas oma ravimatust haigusest terveks.
Lõuend ise varastati peagi moslemite poolt ja üheksa sajandit möödus enne, kui suur Bütsantsi keiser Michael III suutis püha reliikvia lunastada. 29. augustil 944 viidi lõuend kuulsa keiser Constantinus Porphyrogenitose käsul Konstantinoopolisse. Just seda kuupäeva (29. august) peetakse Kolmanda Päästja tähistamise alguseks.
Arvatakse, et vähem kui kakssada aastat hiljem varastasid ristisõdijad selle iidse artefakti, kuid reliikviat vedanud laev hukkus. Sel põhjusel peetakse Päästja näoga lõuendit kadunuks. Legendi järgi maaliti just sellest imelisest kujutisest esimesed Bütsantsi ikoonid.
Video: "Pähklipäästja küpsise retsept"
See video näitab teile, kuidas teha Nut Spas'ile maitsvaid küpsiseid.
Tähistamisperiood
Pole ilmaasjata nimetatud seda Päästjat Kolmandaks, sest talle eelnesid kaks teist Päästjat – Mesi ja Õun.
Uinumise paast lõpeb Pähklipäästjaga ja seda tähistatakse ainult ühe päeva – 29. augustil.
Üldtunnustatud traditsioonid ja kombed
- Sel päeval on tavaks kirikus pähkleid õnnistada. Samuti võib alates 29. augustist süüa uue saagi pähkleid.
- See pole ainult pähklid – naised küpsetavad pirukaid sel aastal korjatud jahust.
- Vanasti oli rituaal, kus naised saatsid mehed leiva ja soolaga põllule tööle (pärast ühist kodus palvet) ning panid vankrile kolm viljavihku ja seejärel kottides rukist, et põldu saaks külvata.
- Pole juhus, et selle püha üks nimetusi on "Koshchovy" (linane). See on austusavaldus juba mainitud legendile. Sel päeval peeti laatasid, kus müüdi lõuendeid. Öeldi, et kui oled ihne ja ei osta midagi, veedad terve aasta vaesuses.
- Lisaks pähklitele õnnistati ja söödi ka leiba, mistõttu seda püha ka Leivaks nimetatakse.
- Kuna Uinumise paast lõppes sel päeval, valmistasid naised mitmesuguseid roogasid. Kuigi liha ja kala olid sellest päevast alates lubatud, peeti laua peamisteks kaunistusteks endiselt leiba, mett, õunu ja pähkleid. Eriti hinnatud olid seenepirukad.
- Muuhulgas võidi proovida ilmaennustusi teha. Näiteks kui kõik kured olid ära lennanud, tähendas see, et eestpalvepühal on kindlasti öökülm. Äikest peeti aga sooja sügise eelkäijaks.
- Järgmine komme on kaevude või tervendavate allikate pühitsemine.
- Sel päeval tehti sarapuust vanniharju. Usuti, et sellisel esemel on maagilised jõud ja see võib ravida iga haigust. Selliseid harjasid ei tohtinud aga teiste harjade lähedal hoida ega kuivada lasta.
- Sel päeval said kõik pähklitega ennustada ja proovida oma tulevikku teada saada.
- Sel päeval jätsid ebausklikud inimesed metsavaimude lepitamiseks metsapäkapikkudele erilisi maiustusi.