Uurime välja: kas tomat on marja, köögivili või puuvili?

Marja või köögivili?

Oleme harjunud oma aedades kasvatatavaid põllukultuure nimetama köögiviljadeks. Tomatid ongi täpselt see koht, kus nad kasvavad. Vene sõnaraamat defineerib köögiviljana iga söödavate osadega rohttaime – see võib hõlmata lehti, varsi, vilju, sibulaid või juuri. Tomat sobib selle definitsiooniga ideaalselt. Taime ennast nimetatakse tomatiks, vilja aga tomatiks. Seega on tomat köögivili.

Botaanikud nimetavad tomativilju marjadeks, kuna need peidavad õhukese koore all lihakat viljaliha ja seemneid. Nii kirjeldatakse neid teaduskirjanduses.

Marjad on:

• lihavad, nagu apelsinid ja melonid;
• kuiv, nagu oad ja pähklid;
• luuviljad, näiteks kirsid ja ploomid.

Tomat on selgelt lihav mari, nagu õunad ja pirnid. See keeleline probleem muutub üha segasemaks – mingil põhjusel nimetame õunu, pirne ja apelsine puuviljadeks.

Marja on botaaniline termin, samas kui sõnu köögivili ja puuvili kasutatakse kulinaarsest vaatenurgast.

Me sööme köögivilju toorelt või keedetult osana pearoogadest (s.t soolastest roogadest), aga puuviljad on reserveeritud magustoiduks. Kuna tomateid suhkruga ei sööda, peame neid julgelt köögiviljadeks.

Mis on siis vili? See on laensõna, mis tuli vene keelde mitte varem kui 18. sajandil. Inglise keeles viitab see sõna üldiselt igale taimel kasvatatavale puuviljale. Sellest vaatenurgast nimetatakse tomati, õuna või kartuli vilju (rohelisi, mittesöödavaid) puuviljaks. Seega on tomat samaaegselt nii mari, köögivili kui ka vili. Milline keeleline veidrus!

Tomativili ehk tomat pole mitte ainult maitsev, vaid ka väga tervislik. See sisaldab tohutul hulgal vitamiine ja mineraale, mis annavad elujõudu ja ravivad paljusid haigusi. Suur kaaliumisisaldus muudab selle puuvilja oluliseks südame-veresoonkonna haiguste vastu võitlemisel, eriti nende ennetamisel. Tomatites sisalduv C-vitamiini kogus on võrreldav sidrunites leiduva kogusega.

Tomatite regulaarne tarbimine aitab kõrvaldada kahjulikku kolesterooli, parandab soolestiku mikrofloorat ja suurendab organismi vastupanuvõimet paljudele nakkustekitajatele. Tomatites sisalduvad orgaanilised happesoolad läbivad pärast maos imendumist mitmeid muutusi, sidudes liigseid happeid ja ennetades keha vananemist.

See hämmastav vili, mis on nii toitev kui ka madala kalorsusega, hoiab ära sapi stagnatsiooni ja lagundab rasva, soodustades seeläbi kaalulangust ja noorendamist. See alandab vererõhku, hoiab ära verehüüvete tekkimise ja vere paksenemise.

Natuke ajalugu

Ameerikat peetakse tomatite sünnikohaks. Selle taime metsikuid sorte leidub väidetavalt tänaseni Lõuna-Ameerikas. Christoph Columbus tutvustas neid eurooplastele 15. sajandil. Kohalikud nimetasid maadeavastajat intrigeerivat vilja umbes nii, nagu "tomatl", sellest ka saagi nimi – tomat. Sõna "tomat" võtsid kasutusele itaallased, kes nimetasid tomatit "kuldõunaks". Eurooplased pidasid seda vilja aga pikka aega mittesöödavaks; seda kasvatati dekoratiivsetel eesmärkidel, kaunistades aialehtlaid, kasvuhooneid ja aknalaudu. Paar sajandit kultiveeris Euroopa seda taime, teadmata, et selle kaunid viljad on maitsvad ja tervislikud, kuna Piibel ei maini neid.

Vanim teadaolev tomatiretsept leiti 1692. aastal Napolis trükitud kokaraamatust.

18. sajandil lahenes söödavuse küsimus tomatite kasuks; need muutusid söödavaks ja jõudsid isegi Venemaale. Kuid alguses kasvatati seda saaki üksnes dekoratiivseks otstarbeks – viljad ei küpsenud kunagi täielikult, mistõttu oli võimatu nende maitset korralikult hinnata.

Tänu agronoom Bolotovile hakati aedades kasvatama tomateid, kasutades spetsiaalselt söömiseks mõeldud seemikuid. Neid peeti köögiviljakultuuriks. Nii avastas vene köök tomatid ja peagi hakati neid serveerima liha ja kalaga.

Tänapäeval on raske öelda, kes tomatikastme leiutas; itaallased ja prantslased pretendeerivad sellele võidule, kuid kogu maailm naudib tomatitest valmistatud mitmesuguste kastmete, püreeside ja lihakastmete tarbimist.

Küsimus, kas tomateid peetakse puuviljadeks, köögiviljadeks või marjadeks, oli nii pakiline, et 1893. aastal otsustas selle USA ülemkohus. Selle pealtnäha puhtalt keelelise küsimuse lahendamine määras tollimaksude suuruse. USA ülemkohus otsustas, et tomateid peetakse köögiviljadeks, hoolimata asjaolust, et botaanikud nimetavad neid puuviljadeks (s.t marjadeks). On ilmselge, et puuviljad, erinevalt köögiviljadest, ei olnud tollimaksuga maksustatavad.

Rohkem kui sada aastat hiljem kerkis teisel mandril sama küsimus uuesti esile. Kuigi teaduskirjanduses nimetatakse tomateid kogu maailmas köögiviljadeks ja marjadeks, ei peetud seda küsimust seadusandlikul tasandil lahendatuks. 2001. aastal otsustasid Euroopa Liidu asjaomased ametiasutused, et tomatid on puuviljad. See mõjutab tõenäoliselt ka tollimakse. Seega, kui keegi Roomast tooks Washingtoni tomateid, muutuksid need transatlantilise lennu ajal puuviljadest köögiviljadeks.

Üks kurioosne kasuistika jätab nimeküsimuse lahtiseks. Kuid see ei takista tomatite kasvatamist kogu maailmas. Sellest põllukultuurist on teadaolevalt üle 10 000 sordi. Tomateid süüakse värskelt, keedetult, praetult, soolatult, konserveeritult, marineeritult, kuivatatult ning neist tehakse mahlasid, kastmeid ja kokteile. Nende toiteväärtus, kasulike elementide rohkus ja positiivne mõju inimeste tervisele selgitavad, miks tomateid kasvatatakse enamikus aedades ja suvilates, kasvuhoonetes, talveaedades ning isegi lodžadel ja aknalaudadel.

Video "Mis on marja?"

Vaata seda kaasahaaravat ja informatiivset videot ning saad aru, miks tomat on kõigi arvamuste kohaselt mari.