Kas kõrvits on marja, puuvili või köögivili?
Kõrvits on inimkonnale teada olnud nii kaua, et selle päritolu on raske täpselt kindlaks teha. Mõned teadlased usuvad, et see jõudis Euroopasse Hiinast, teised aga viitavad Lõuna-Ameerikale või täpsemalt tänapäeva Brasiilia territooriumile. Selle põllukultuuri esivanemate kodumaale on palju pretendente ning seda kasvatatakse nüüd igas riigis igal mandril, välja arvatud ehk Antarktikas.
Erksavärvilised, kujuga ja suurusega puuviljad sisaldavad tohutul hulgal vitamiine, mikro- ja makroelemente ning on kaasatud laste- ja dieetmenüüdesse. Need rikastavad meie keha fool- ja nikotiinhapete, vitamiinide ja mineraalidega (sealhulgas seleeniga, mis kaitseb vähi eest), muutes meid tugevamaks, tervemaks ja ilusamaks. Me keedame neid, praeme, marineerime, küpsetame neid ning valmistame nendega nii soolaseid kui ka magusaid roogasid. See, kas me kasutame nende nimetusi õigesti, ei huvita kedagi eriti.
Tavaliselt kasutavad inimesed kulinaarseid nimetusi nimede keerukustesse süvenemata, aga kui küsimus tekib, tasub seda kaaluda erinevatest vaatenurkadest. Kõrvitsa olemuse mõistmiseks tuleb mõista terminoloogiat. Oleme harjunud mõtlema köögiviljadest kui aias kasvavatest ja marjadest kui viljapuuaias puudel või põõsastel kasvavatest.
Sõnaraamatud nõustuvad selle populaarse arvamusega peaaegu täielikult. V. I. Dahli seletav sõnaraamat liigitab kõrvitsateks kõik köögiviljad, mille pealsed või juured on söödavad. Kõik kõrvitsad on rohttaimed, aga me sööme nende vilju, mitte lehti ega juuri. Seega, kas kõrvits on köögivili või hoopis mari?
Brockhausi ja Efroni sõnaraamat kasutab seda terminit toiduks kasutatavate aiaviljade ja roheliste kirjeldamiseks. Seda vilja nimetatakse kõrvitsaks; selle kõva koor varjab seemneid sisaldavat viljaliha. See omakorda kirjeldab marja. Seetõttu on lihtsalt võimatu kindlalt kindlaks teha, kas meie aias kasvav on marja või köögivili. Esiteks peame kokku leppima, kuidas seda vilja vaadata – aedniku, koka või botaaniku oma.
Samuti väärib mainimist sõna "puuvili", mida tavaliselt kasutatakse mahlaste puuviljade kirjeldamiseks. Need erinevad marjadest suuruse poolest. Öeldakse, et puuvilja ei saa kahe sõrmega kätte ega mahu seda tervelt suhu. Õunu, pirne, apelsine ja mandariine peetakse tavaliselt puuviljadeks. Ja meie imeline kõrvits – kas see on köögivili või hoopis puuvili? Aga see on pigem võhiku termin; botaanikud seda ei kasuta. Nemad peavad seda marjaks, nagu arbuusi või tomatit, aga kõik teised nimetavad seda köögiviljaks. See on puhtalt terminoloogiline vaidlus.
Köögiviljapeenral töötava aedniku või köögis ainult valminud viljadega tegeleva koka jaoks on kõrvits köögivili. Teaduslikult õige väide on aga see, et kõrvits on mari.
Video: "Kõrvitsa kasulikkus tervisele"
See video räägib teile kõrvitsa kasulikkusest tervisele.